Kas tööandjal on õigus kasutada kaameravalvet töötajate jälgimiseks?
Olukorras, kus kaamerate vaatevälja jäävad töötajad, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, leiab aset isikuandmete töötlemine. Valvekaamera kasutamiseks tuleb teha õigustatud huvi analüüs ning peavad olema koostatud andmekaitsetingimused.
Tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Antud olukorras on oluline hinnata, mis eesmärgil on kaamerad tööruumidesse paigaldatud. Tööruumidesse võib kaameraid paigaldada isikute ja vara kaitseks, kuid tuleks vältida töötajate jälgimist kaameratega terve tööaja ning kaamerad tuleb suunata üksnes konkreetsetele turvariskidele. Sellised eesmärgid, nagu tootlikkuse juhtimine, kvaliteedi tagamine, ettevõtte poliitikate juurutamine või vaidluste puhuks tõendite kogumine ei ole piisavad eesmärgid, et õigustada jälgimisseadmestiku kasutamist töökohal. Kaamerate kasutamine puhkeruumis, riietusruumis või tualetis on keelatud.
Juhul kui tööandja rikub oma kohustusi, näiteks kohustust austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi, on töötajal esimese sammuna võimalik tööandjat hoiatada. Hoiatuse eesmärgiks on anda teisele poolele võimalus oma käitumise parandamiseks. Hoiatus peaks sisaldama rikkumise kirjeldust, millist käitumist oodatakse edaspidi ja mõistlikku aega rikkumise kõrvaldamiseks.
Kui leiab aset ebaseaduslik isikuandmete töötlemine, on võimalik esitada Andmekaitse Inspektsioonile sekkumistaotlus või paluda nõustamist seoses tööruumides kaamerate kasutamise kohta. Soovi korral saab pöörduda AKI poole info saamiseks helistades telefonil +372 5620 2341 (E-N kell 13.00-16.00) või kirjutades e-posti aadressil info@aki.ee.
Lisaks on Andmekaitse Inspektsioon oma koduleheküljel vastanud korduma kippuvatele küsimustele seoses kaameratega: https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/kaamerad.
Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist
Allikas: Tööinspektsioon