Magistritöö kokkuvõte: „Töökiusamise seosed tunnetatud organisatsioonipoolse toetuse ja organisatsiooni usaldamise vahel sotsiaalvaldkonna töötajate näitel“.

10 Dec

Kirjutasin 2024 kevadel magistritöö teemal „Töökiusamise seosed tunnetatud organisatsioonipoolse toetuse ja organisatsiooni usaldamise vahel sotsiaalvaldkonna töötajate näitel“. Teema sai valitud seetõttu, et töömaailm on pidevas muutumises erinevate tegurite tõttu, mis mõjutavad töötajate vaimset tervist, kuid seni on Eestis töökiusamise teemale ja uuringute läbi viimisele üsna vähe tähelepanu pööratud. Sotsiaalvaldkonna uurimine pakkus eelkõige huvi seetõttu, et ise töötan sellest valdkonnas üle kuue aasta ja varasemates uuringutes on leitud, et sotsiaalvaldkond on üks valdkondades, kus esineb töökiusamist kõige enam.

Töökiusamise olemus

Maailmas ei ole töökiusamisele ühtset definitsiooni ja seda käsitletakse erinevalt, kuid välja on toodud kolm ühist joont:

Negatiivsed tegevused teiste inimeste suhtes, mille eesmärgiks on ohvrit alandada, hirmutada ja kahjustada;
Korduvad tegevused;
Erinev võimutasakaal.

Töökiusamine saab alguse enamasti konfliktist, mis aja jooksul süveneb. Mõju ei avaldu vaid ohvrile, vaid ka kolleegidele (pealtnägijad), organisatsioonile kui ka ühiskonnale tervikuna. Töökiusamist pealt näinud kolleegid võivad kogeda samu tagajärgi, mida kogeb ohver. Peamiselt ohvril on tagajärgedeks erinevad terviseprobleemid (peavalust kuni enesetapumõteteni, posttraumaatiline stressihäire) ja haiguslehel viibimine, madal tööga rahulolu ning organisatsioonist lahkumine. Organisatsioonidele on tagajärgedeks kõrge tööjõu voolavus, pakutavate teenuste kvaliteedi halvenemine, erinevad materiaalsed kulutused, uute töötajate leidmine ja koolitamine ning ka üldine maine halvenemine.

Töötajal on oluline, et organisatsioonis hoolitakse tema heaolust, panusest, väärtustest, vajadustest ja pingutustest, mis avaldavad mõju töötaja heaolule ja sooritusele. Kui töötaja heaolu töökeskkonnas on tagatud, siis on ta ka ise valmis rohkem pingutama, väljakutseid vastu võtma ja pingeliste olukordadega paremini toime tulema. Kui töötajad on töökeskkonnas toetatud ja neil on head sotsiaalsed suhted, usaldavad nad ka organisatsiooni, kuna organisatsiooni usaldamist defineeritakse kui lugupidamise ja sotsiaalse vahetuse kontseptsiooni.

Tulemused

Magistritöö raames läbi viidud küsitluses osales kokku 220 sotsiaalvaldkonna töötajat, kelle seas oli nii spetsialiste kui ka erinevate tasandite juhte. Vastajatest oli kogenud töökiusamist 37,3%, mis on oluliselt kõrgem kui varasemalt maailmas tehtud uuringute tulemus. Viidata võib see asjaolule, et sotsiaalvaldkonna töötajad on teadlikumad kiusamise olemusest ja oskavad märgata sellele viitavaid tegureid.

Tulemused kinnitasid, et kui töötajate heaolu on organisatsioonis tagatud ja nad on toetatud, siis ei koge nad töökiusamist ja töötajad usaldavad organisatsiooni rohkem. Samuti saan välja tuua seose vanuse, tööstaaži ja töökiusamise kogemise vahel. Nooremad töötajad kogevad töökiusamist rohkem, kuna nende toimetulekuoskused on kehvemad kui vanematel töötajatel. Pikema tööstaažiga töötajad kogevad rohkem töökiusamist, kuna nad on haavatavamad töökoha stressorite tõttu.

Tulemuste tõlgendamisel peab olema tähelepanelik, et neid ei saa üldistada kõikidele sotsiaalvaldkonna ja teiste valdkondade töötajatele. Kuid kuna teema on aktuaalne, siis aitab see mõista probleemi olulisust ja tõsta teadlikkust töökiusamisest.

Soovitused organisatsioonile:

Luua süsteem, mis ennetaks töökiusamist. Nt luua käitumisjuhis, kus tuuakse välja milline käitumine on organisatsioonis eetiline ning milline käitumine ei ole lubatud.
Luua plaan või tegevuskava, kus on välja toodud teekond, kuidas organisatsioon töökiusamise korral tegutseb ning tutvustada igale töötajale antud plaani.
Koolituste pakkumine töötajatele, et arendada enesehoidu, juhtide juhtimisoskuste arendamist ja konfliktilahendamise oskusi.
Töötajate heaolu ja juhtimiskvaliteedi hindamiseks viia läbi organisatsiooni siseseid tagasisidestamisi (vestlused, küsimustikud), mis aitaksid tuvastada töökiusamist.

Magistritööga on võimalik põhjalikumalt tutvuda siin.