Kuidas valida õige õppemeetod — õpiamps, koolituspäev või koolitusprogramm?
Kui räägime töötajate arendamisest, seisame tihti küsimuse ees: milline õppemeetod on kõige tõhusam? Kas valida lühike ja intensiivne õpiamps, klassikaline koolituspäev või pikaajaline ja põhjalik koolitusprogramm? Vale valik võib tähendada raisatud ressursse ja vähest mõju, õige lähenemine aga võib avada uusi uksi nii töötajatele kui ka organisatsioonile tervikuna.
Olen viimaste aastate jooksul jälginud, kuidas erinevad ettevõtted nende valikutega maadlevad. Olen näinud hiilgavaid edulugusid, aga ka kordi, kui investeering lihtsalt ei kandnud vilja.
Koolituse tüüpide mõistmine
Enne valikute tegemist peame mõistma, mis need õppemeetodid endast kujutavad ja millal need kõige paremini töötavad.
1. Õpiamps: lühike ja terav
Õpiampsud on lühikesed (15–90-minutilised) sihitud õppetegevused, mis keskenduvad konkreetsele oskusele või teadmisele.
● Millal valida õpiamps?
Kui töötajad vajavad kiiret lahendust konkreetsele probleemile.
Kui eesmärk on täiendada olemasolevaid oskusi (nt „Kuidas koostada efektiivset e-kirja“).
Kui organisatsioon vajab paindlikkust ja töötajatel on ajapuudus.
2. Koolituspäev: sügav sukeldumine
Klassikaline koolituspäev kestab tavaliselt 6–8 tundi ja toimub kas füüsilises või virtuaalses klassiruumis. Selle eesmärk on pakkuda süvitsi teadmisi ja harjutada praktilisi oskusi.
● Millal valida koolituspäev?
Kui teemad on keerukamad ja vajavad põhjalikumat käsitlust.
Kui oluline on vahetu interaktiivsus ja grupiarutelud.
Kui soovitakse saavutada kultuurilisi muutusi või meeskonna ühtsust.
3. Koolitusprogramm: süsteemne areng
Koolitusprogramm on pikaajaline õppeteekond, mis võib kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid. See hõlmab mitmeid mooduleid, praktikaid ja hindamisi.
● Millal valida koolitusprogramm?
Kui eesmärgiks on suurte ja komplekssed muutuste elluviimine.
Kui töötajad vajavad põhjalikku kompetentsi täiesti uues valdkonnas.
Kui arendatakse juhtide järelkasvu või strateegilisi rolle.
Kuidas valida sobiv õppemeetod?
Õige valiku tegemiseks soovitan kasutada kolmeastmelist protsessi.
1. Selgita välja vajadus ehk probleem
Vastake küsimustele:
Mis on probleemi olemus? Kas töötajad vajavad uut oskust, olemasolevate oskuste täiendamist või strateegilist muutust?
Kui kiiresti on tulemust vaja saavutada?
Kui palju ressursse (aega, eelarvet, inimesi) on võimalik panustada?
2. Hinda sihtgruppi
Millised on töötajate harjumused? Mõned eelistavad iseõppimist (õpiampsud), teised aga väärtustavad koostööd (koolituspäevad või programmid).
Milline on töötajate hetketase? Õpiamps sobib kogenud spetsialistidele, kes vajavad kiiret täiendust, samas kui algajad võivad vajada põhjalikku programmi.
3. Arvesta mõju ja jätkusuutlikkust
Kuidas saadakse kinnistamise tagasisidet? Õpiampsud ja koolituspäevad vajavad järeltegevusi, et õpitu jääks püsima.
Kas organisatsioon on valmis panustama aega muutusteks? Koolitusprogrammide tulemused võivad avalduda alles kuude või aastate pärast.
Kuidas neid kombineerida?
Parimad arendusstrateegiad ei kasuta vaid ühte meetodit, vaid kombineerivad neid. Näiteks.
Kasutage õpiampse, et valmistada töötajaid ette koolituspäevaks (eelõpe).
Koolituspäevadel omandatud teadmiste kinnistamiseks looge järelõpe õpiampse kasutades.
Pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks algatage koolitusprogrammid, mille osana saab kasutada õpiampse ja koolituspäevi.
Otsus, mis loob väärtust
Edukas koolitus- ja arendustegevus algab selge mõistmisega, milline meetod kõige paremini vastab teie organisatsiooni ja töötajate vajadustele. Valik õpiampsu, koolituspäeva ja koolitusprogrammi vahel ei pea olema kas- või küsimus. Kõik kolm võivad koos luua võimsa terviku.
Õppimine pole enam valik, vaid konkurentsieelis.
Artikli autor